Manipuleerimine
Manipuleerimine on teise inimese käitumise või hoiaku suunamine meile soovitud suunas. Tegelikult me manipuleerime iga päev. Me naeratame poes kassapidajale, et ta heal meelel annaks meile vahetusraha tagasi. Mis sest, et ta peab seda niikuinii tegema ja see raha on pealegi meie oma. Aastane laps naeratab emale, sest see innustab ema talle rinnapiima pakkuma.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et manipuleerimine kui selline ei ole iseenesest paha. Halb on see, kui seda emotsionaalseks vägivallaks tehakse.
Valetamine
Juht: „Ma ei saa sul palka tõsta. Mitte kellelgi meist ei ole viimase aasta jooksul palka tõstetud!“ Tegelikult on avalik saladus, et juhi palk tõusis viimasel kuul 12%.
Alluv: „Ma hilinesin täna hommikul, sest pidin lapsega arsti juures käima.“ Tegelikult magas lihtsalt sisse.
Pooliku loo esitamine
Sarnaneb valetamisele. Manipulaator jätab olulised faktid esitamata ja näitab ainult talle kasulikku poolt. Väga sage reklaamides. Näiteks: „see pesupulber peseb 2 korda rohkem!“. Seda, et hind on 3 korda kallim ja pulber ei sobi allergikutele, ei mainita.
Sage (ja järsk) meeleolu kõikumine
Manipulaator hoiab oma ohvrit pidevas hirmus kiirelt muutuvate tujudega. Ohver ei julge avaldada oma arvamust või vastupanu, sest ta ei tea, mis reaktsioon sellele järgneb. Väga sageli kaasneb sellega kodune vägivald.
Tõe väänamine
Kui palju on poliitikud omavahel kokku leppinud selles, kuidas olukorda neile kasulikus valguses näidata? Kasutatakse ka sotsiopaatide tegude varjamiseks.
Eitamine
Manipulaator kasutab eitamise taktikat, et vältida karistust korda saadetud teo eest.
Nõrkuste otsimine
Manipulaator laseb ohvril rääkida ja õhutab vestlust. Tema eesmärk on mõista ohvri mõtlemist ja käitumist ning leida üles kohad, kus ohver kahtleb või kõige kergemini haavatav on.
Faktide ja statistikaga mängimine
Manipulaator esitab fakte ja statistikat, mis kinnitavad tema väiteid. Ohver ei saa neid väiteid kontrollida ning on sunnitud kas manipulaatorile kuuletuma või avalikult faktide öisuses kahtlema.
Bürokraatia
Oma ametikohta ja võimu hõiva tahtev manipulaator laseb täita igasuguseid seadusi ja eeskirju. Sellega takistab ta enda töös olevate puuduste uurimist.
Negatiivne üllatus
Manipulaator otsib välja mõne negatiivse fakti või väite ja esitab selle läbirääkimisel. Ohver on segaduses ja ebakindel ning kergemini mõjutatav.
Minimeerimine
Manipulaator esitab ohvri tööd väheolulise või mõttetuna. Samas võimendab ta kriitikat, mis ohvri suunas tuleb.
Ohvri mängimine
Manipulaator esitab end ohvrina, et saavutada kaastunnet. Inimestel on loomuses aidata neid, kes kannatavad. Niiviisi saavutab manipulaator kontrolli heatahtliku abistaja üle.
Ohvri süüdistamine
Manipulaator süüdistab ohvrit, et see sundis teda vääralt käituma. „Kui ta ei oleks nii väljakutsuvalt riietunud ega käitunud, siis ma ei oleks teda vägistanud!“ Kogu süüdistus keskendub ohvrile, mitte süüdlasele.
Positiivne ülereageerimine
Ülikallid kingitused, põhjuseta kiitmised, priiskavalt raha andmine, pidev vabandamine oma käitumise pärast, ülisuur tähelepanu tekitab ohvris tunde, et ta on kohustatud samaga vastama ning piirab tema vaba valikut.
Armastusega pommitamine ja ohvri devalveerimine
Sellist meetodit armastavad nartsissistid. Nad loovad ohvris tunde, et armastavad teda. Tekitavad arusaama, et ohver pole midagi paremat väärt ja manipulaatori pakutav on parim mida ohver või loota. Peale seda esitavad ohvrile igasugu nõudeid ilma mingi selgituse või põhjenduseta.
Valearmastus ja empaatia
Manipulaator (eriti sotsiopaat) teesklevad, et armastavad ja mõistavad ohvrit. Ohver muutub usaldavamaks ja manipuleeritavamaks.
Eesmärkide muutmine
Pidev eesmärkide muutmine annab manipulaatorile võimaluse juhtida kogu tegevust. Kuna ohver ei tea enam tegevuse eesmärki, siis on ta sunnitud alluma manipulaatori heitlikele ülesannete püstitustele.
Teema muutmine
Manipulaatorid kasutavad teema vahetamist, kui soovivad, et neile ebamugavate asjade arutelu lõppeks ning arutelu alla tuleksid teemad, milles nemad ei ole süüdlase rollis.
Sarkasm
Manipulaarot kasutab sarkastilisi märkust, et teiste ees alandada ohvrit ning näidata manipulaatori võimu.
Kaitsesse sundimine
Manipulaator süüdistab ohvrit isekuses, hoolimatuses ja kerget elu elamises. Ohver satub segadusse ning on kergemini mõjutatav.
Meelitamine
Muidugi on ohvril meeldiv kuulda, kui tema välimust, oskusi, saavutusi kiidetakse ja ta komplimentidega üle külvatakse. Selliselt võib ohvri valvsus hajuda ning ta muutuda kergel manipuleeritavaks.
Süütu mängimine
Hea manipulaator etendab väga veenvalt üllatust ja segadust, kui teda süüdistatakse. See võib tunduda nii tõetruu, et ohver hakkab kahtlema oma süüdistuse õigsuses.
Agressioon
Manipulaator kasutab raevu ja vihapurskeid, et hirmutada ohvrit. Edasi keskendus ohver vihapursete vältimisele, mitte enam algsele teemale.
Koduväljaku eelis
Manipulaator korraldab kokkusaamise tema kontoris või kodus. Ta tunned selles keskkonnas end kodusemana ning ohver ebakindlamalt ja kergemini mõjutatavana.
Isolatsioon
Inimese kontrolli all hoidmine on lihtsam, kui ta eraldada sõpradest ja sugulastest, kes annaksid objektiivset tagasisidet või tõde. Sotsialistlik kord kasutas seda võimalust väga laialdaselt.
Karistus
See võib hõlmata kõike: pidevat näägutamist, karjumist, alandamist , füüsilist vägivalda ja vaimset väärkohtlemist.
Ajapiirang
Manipulaator seab ajale või mõnele ressursile piiranguid, et jäta ohvrile vähem aega olukorraga tutvumiseks ning sundida otsustama manipulaatori poolt esitatud väidete alusel. Reklaamlaused, nagu „ainult sel nädalal 20 protsenti soodsam“, „ainult loetud arv autosid selle hinnaga“ jne baseeruvad sellel tehnikal.